Küttesüsteem on suletud süsteem, milles ringleb soojusgeneraatori poolt soojendatud vesi. Praktikas võib õhk siiski süsteemi sattuda, näiteks difusiooni teel või tööd tehes soojusgeneraatoriga. See tekitab õhumulle, mis takistavad ühtlast soojuse jaotust radiaatoris. Sageli tekivad kummalised või lausa tüütud helid. Kui see juhtub, tuleb radiaator õhutada.

Radiaatorite õhutamine ei vähenda üksnes küttekulusid, vaid ka ruumide õige tuulutamine on üks tõhusamaid energiasäästu viise. Tähtis: tuulutamisel tuleb aknad lühikeseks ajaks (umbes 5 minutiks) täielikult avada, mitte jätta neid praokile. Praokil aken laseb sisse vähe värsket õhku, kuid laseb välja palju soojust. Tuulutamise ajaks on soovitatav kütet vähendada. Võimalusel korrake seda protsessi kuni kolm korda päevas. Sõltuvalt aastaajast võib tuulutamise aega pikendada üle 5 minuti.

Soojustaju on alati subjektiivne. Mõnele meeldib väga soe, teisele veidi jahedam. On siiski selge, et kõigis maja või korteri ruumides ei pea olema sama temperatuur. Ruumide kasutus on erinev ning soojust lisandub ka kaudselt, näiteks inimeste kohalolust või töötavatest elektriseadmetest.

Pöörake tähelepanu järgmistele temperatuuridele:

Mängutuba, kabinet ja elutuba: 20–22 °C; köök ja magamistuba: umbes 18 °C; esik: 15 °C. Õige toatemperatuuri olulisust näitab säästupotentsiaal: toatemperatuuri alandamine vaid ühe kraadi võrra võib vähendada küttekulusid kuni kuue protsendi võrra – vähemalt vanemates hoonetes. Uutes hoonetes võib sääst olla väiksem.

Sageli ei soojene hoone radiaatorid ühtlaselt. Mida suurem on kaugus soojusgeneraatorist või mida õhemad on kütterajad, seda suurem on voolava vee takistus. See tähendab, et kõik ruumid ei saa sama palju vett ning radiaatorid soojenevad erineva temperatuurini. Kõigi ruumide viimine soovitud temperatuurini nõuab rohkem energiat. Selleks on vaja niinimetatud hüdraulilist tasakaalustamist, et kõigile süsteemi radiaatoritele jõuaks täpselt nii palju soojust, kui konkreetsele ruumile tarvis. Sõltumatud uuringud näitavad, et hüdrauliline tasakaalustamine võib suurendada energiatõhusust kuni 15 protsenti. See säästab energiat ja vähendab küttekulusid.

Regulaarne küttesüsteemi hooldus pikendab süsteemi eluiga ning tagab ohutu ja tõrgeteta töö. See on ainus viis garanteerida tõhus ja väikese saastega energiakasutus. Nii kaitstakse keskkonda ja vähendatakse küttekulusid, hoides samal ajal püsivalt kõrget kütte- ja sooja vee mugavustaset. Katel, põleti ja juhtsüsteem moodustavad terviku, mis on võrreldav auto mootoriga. Kui teie auto töötaks sama palju tunde kui teie katel, läbiks see aastas ligikaudu 100 000 km. Iga autojuht on kohustatud tegema regulaarset hooldust. Seetõttu tuleb ka teie küttesüsteemi hooldada vähemalt kord aastas.

Tihedad tihendid akende ja uste ümber on tõhusa kütmise eeltingimus. Enne kütteperioodi tuleks tihendid üle vaadata ja vajadusel välja vahetada.

Kütetorude soojustamine on lihtne, nõuab mõõdukat pingutust ja on odav. See aitab samuti energiat säästa.

Kontrollige regulaarselt termostaatventiilide tööd. Kinni jäänud või raskelt liikuv termostaat vähendab kütte efektiivsust. Energiakokkuhoiu nimel tuleb see viga kõrvaldada.

Kombineerige kõik need meetmed, et minimeerida küttekulusid. Lisaks eespool kirjeldatud kolmele nõuandele on veel teisigi kasulikke samme, mida saab kiiresti rakendada ja mille säästupotentsiaal on märkimisväärne: radiaatori temperatuuri tuleks alandada ainult ööseks, mitte täielikult välja lülitada, et ruum täielikult ei jahtuks. Jahtunud ruumi taassoojendamine nõuab suuremat veevoolu, mis tõstab energiakulu. Kardinate riputamine radiaatori ette või mööbli paigutamine selle lähedale takistab soojuse ringlust ruumis. Radiaator ei saavuta täisvõimsust ja peab soovitud toatemperatuuri hoidmiseks rohkem töötama. Seetõttu puhastage radiaatoreid. Ööseks tuleks kardinad, rulood ja luugid sulgeda. See vähendab soojuskadu ja kaitseb külma ning tuuletõmbe eest.